Tänulikkus ja sektsioonkapp

Kuidas tänulikkus ja sektsioonkapp omavahel seotud on?

Lihtsalt 🙂

Olen tänulikkust harrastanud pikalt enne seda, kui Positiivse Psühholoogiaga kokku puutusin. Minu ellu tuli tänulikkuse harjutus tänu enesearengu ettevõttele nagu Mindvalley. Selle asutaja ja juht on välja töötanud 6-faasilise meditatsiooni, mis oli minu esimeseks kokkupuuteks meditatsiooniga. Üheks faasiks on tänulikkus.

Tegin seda meditatsiooni päris pikalt enne uinumist. Ning isegi, kui ühel hetkel jäi meditatsiooni tegemine pooleli, jätkasin õhtuti tänulikkuse harjutuse tegemist. Lihtsalt voodis enne uinumist mõtlesin ja meenutasin, mille eest ma just sellel päeval tänulik võin olla. Vaikselt, kuid kindlalt, on see lihtne harjutus muutunud minu elu.

Esimesi muutusi tajusin juba üsna ruttu peale meditatsiooniga alustamist. Ma hakkasin märkama päeva sees vaateid, detaile, maitseid, kaaslasi, ümbritsevat jm, mille eest õhtul tänulik olla. Justkui oleks selle harjutusega sisse lülitunud radar, mis otsiks häid asju. Nagu aastaid hiljem lugesin, on teadlased seda ka katsetega kinnitanud. Tänulikkuse harjutus on kõige parem optimismi treenimise vahend, sest fookus on heade asjade leidmisel. Optimismi kasv toob kaasa rõõmsama elu.

Enne veel, kui sektsioonkapini jõuan, käsitlen ühte mõistet. Selleks on hindsight window. Eesti keeles on sellele kõige lähem mõiste “tagant järgi tarkus”, aga kui tagant järgi tarkus on enamasti negatiivne, siis hindsight window loob selguse, miks mõni negatiivne sündmus tegelikult hea oli.

Mõisted ja raamistik paigas, asume sektsioonkapi juurde. Tead neid veneaegseid sektsioonkappe, kus terve sein oli kappi täis? Mul on kodus üks selline. Tõele au andes, ei ole see just kõige kaunim mööbliese, kuid samas ütlemata praktiline, sest sinna mahub väga palju asju. Seal on mõned avatud riiulid, sahtlid, puhvetiosa, ustega osa ja siis veel klaasustega osa – teisisõnu kõik, mis veel üldse ühel sektsioonkapil olla saab.

See sektsioonkapp, mida kasutan on julgelt ligi 30 aastat vana, seega väga hästi teeninud mööbliese. Sestap ei olnud väga üllatav, kui ühel päeval üks ustest otsustas eest ära tulla. Nii hästi veel, et olemasolevate kruvide ja hingedaga seda tagasi enam panna ei olnud võimalik. Pool kapi sisust oli järsku kogu maailmale (no olgu, minu elutoale) nähtav. See ei meeldinud mulle. Vaatasin seda ühe kapi uksega sektsiooni sisu ja olin häiritud. Mulle ei meeldinud, et ma nägin sealt asju, mida ma näha ei tahtnud.

Ukse eemaldumise järgmisel hommikul vaatasin kohvi juues seda sektsioonkappi ja järsku sain aru, kuidas inimesed ja sektsioonkapid on ütlemata sarnased. Nii nagu sektsioonkappidel, on ka inimestel osad, mis neist on kõigile näha – nii nagu see, mis asub avatud riiulitel. Seejärel on osa, mida me presenteerime – see, mis asub klaasist uste taga. Viimaseks on kinniste uste taga ja sahtlites olevad asjad, mida näeme alles siis, kui uks eest ära kukub või miskil põhjusel uks avaneb. Sealt edasi mõtisklesin riiulite korrastatuse üle, aga sinna teemasse kaevumata, tulen tänulikkuse juurde tagasi.

Leidsin hinged, millega uks (eeldatavasti) kapile tagasi ette panna, kuid enne seda tuli hindsight window. Sain aru, et kui kapil poleks uks eest ära tulnud, poleks ma suure tõenäosusega iial tulnud selle peale, et inimesi ja kappe omavahel võrrelda. Ja sestap olin ma hetkega tänulik sellele uksele, et ta otsustas kapi küljest irduda. Tänulik, sest minu peas toimunud mõttekäik oli mind enda ja inimeste mõistmisel sammukese edasi aidanud.

Praktiseerides tänulikkust, võid sattuda huvitavate mõttekäikudeni. Milles aga kindel olen, on see, et tänulikkus on minu elu palju rõõmsamaks ja värvilisemaks muutnud. Kui soovid oma elule samuti elurõõmu juurde saada, siis soovitan tänulikkust proovida. Alustuseks kasvõi 21 päevaks.

Kui tunned, et vajad harjutuse tegemisel tuge, siis oled teretulnud kas meie konsultatsioonile või hea tuju treeningutele.