Jalutuskäik iseendasse

Jalutuskäik iseendasse

Vahel ootavad mõned asjad lihtsalt oma aega. Mulle tundub, et minul oli sama lugu Alar Tammingu raamatuga “Jalutuskäik iseendasse”. Arvan, et olen seda lugeda tahtnud alates selle ilmumisest 2017 aasta lõpus, kuid ikka tuli mõni muu raamat ette või unus ta niisama tahaplaanile. Või siis hoopis juhtus, et selleks ajaks, kui ma raamatukokku jõudsin, oli keegi nobedam ette jõudnud. Igatahes eelmise aasta lõpus õnnestus viimaks see raamat enda ees avada. Kuna tegu pole põnevusjutuga, võin etteruttavalt öelda, et oli igati lugemist vääriv ajaviide. 

Continue reading “Jalutuskäik iseendasse”

Tänulikkus ja sektsioonkapp

Kuidas tänulikkus ja sektsioonkapp omavahel seotud on?

Lihtsalt 🙂

Olen tänulikkust harrastanud pikalt enne seda, kui Positiivse Psühholoogiaga kokku puutusin. Minu ellu tuli tänulikkuse harjutus tänu enesearengu ettevõttele nagu Mindvalley. Selle asutaja ja juht on välja töötanud 6-faasilise meditatsiooni, mis oli minu esimeseks kokkupuuteks meditatsiooniga. Üheks faasiks on tänulikkus.

Tegin seda meditatsiooni päris pikalt enne uinumist. Ning isegi, kui ühel hetkel jäi meditatsiooni tegemine pooleli, jätkasin õhtuti tänulikkuse harjutuse tegemist. Lihtsalt voodis enne uinumist mõtlesin ja meenutasin, mille eest ma just sellel päeval tänulik võin olla. Vaikselt, kuid kindlalt, on see lihtne harjutus muutunud minu elu.

Uni

Millal sa viimati 8 tundi järjest magasid? Uni on midagi nii iseenesest mõistetavat, et tihti alahindame selle mõju osatähtsust meie elukvaliteedis. Kvaliteetne ja piisav uni tõstab märgatavalt su produktiivsust, parandab su tervist ja seeläbi pikendab eluiga. 

Uni
Vaata loomi, nemad oskavad magada!

Kiire elutempo juures kiputakse une olulisust alahindama. Lisaks on arvamusliidreid, kes ütlevad, et maga vähem ja tee rohkem. Kui nad vaid teaksid, et tegelikult on vastupidine palju mõjusam. Kui oled väsinud, on sinu tähelepanu hajutatud, sul on raskem keskenduda, sa väsid kiiremini ning ärritud kergemini. 

Continue reading “Uni”

Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna.

Usun, et see lause on enamikele eestlastele vägagi tuttav. See on „Viimse reliikvia“ filmist, stseen milles Gabriel vastab Agnese küsimusele, et kes mees on. See on mõttetera milleni ma ikka ja jälle tagasi jõuan.
 
Kui mõtlen tagasi sellele, milline ma olin 5-10-15-20 aastat tagasi, tajun arengut ja muutust. On valusaid mälestusi ja rõõmsaid õnnestumisi, kõik need on osa minust, luues pinnast järgmistele muutustele. Lugesin kunagi üht uuringut, kus võrreldi inimesi, kes olid trauma (õnnetus, lähedase kaotus vms) üle elanud ning neid, kelle elu paistis rahulik. Uurijaid huvitas kas mõne aasta perspektiivis on inimeses toimunud muutus erinev või mitte. Leiti, et mõlemad muutusid ja muutus oli samas suurusjärguks.
Continue reading “Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna.”

3 sammu produktiivsuse tõstmiseks

Kolm lihtsat harjutust kuidas tõsta oma produktiivsust (u. 6 minuti lugemine)

Produktiivsus on tänapäeval järjest olulisemaks võtmesõnaks muutumas. Poliitikud ja majandusteadlased räägivad, et arengu elavdamiseks peame tõstma oma produktiivsust. Tööandjad räägivad, et kasv sõltub produktiivsusest. Viimase kümnendi või isegi pikemalt populaarsed olnud ajajuhtimise koolituste peamine eesmärk on suurendada inimeste produktiivsust.

Produktiivsus

Võib juhtuda, et oled ajajuhtimise koolitusel käinud ning selle oma igapäevaellu rakendanud. Hoolitsed oma tervise eest, et füüsiliselt ülesannetega parimal viisil toime tulla. Seega tundub, et peaks kõik justkui korras olema. Aga kas sa oma õnne/ heaoluga oled ka tegelenud? Kas tegeled teadlikult sellega, et tähele panna millised mõtted su peas keerlevad? On need positiivsed või negatiivsed?

Kui viimased küsimused tunduvad sulle liiga esoteerilised, siis pea hetk veel vastu, kohe tuleb teaduslik osa. Viimase kolmekümne aastaga on positiivse psühholoogia (teadussuund, mis uurib õnne) teadlased uurinud õnne ehk heaolu igast nurgast ning jõudnud väga huvitavate tulemusteni. Näiteks on nad jõudnud selleni, et inimesed, kes (teadlikult) elavad positiivsemat elu on suurema energiaga, kõrgema vastupanuvõimega (sh parema immuunsüsteemiga), produktiivsemad, leiavad kergemini lahendusi, saavad paremini üle halbadest harjumustest ning suudavad saavutada ambitsioonikad eesmärgid nii töö- kui eraelus.

Kõlab liiga lihtsalt? Vahel ongi kõige lihtsamad asjad, kõige võimsamad. Samas ütlen kohe juurde, et õnnelikkus ei ole see kui paned endale roosad prillid ette, püsiva naeratuse pähe ja teeskled nagu ühtegi probleemi olemas ei ole. Argipäev jääb, elu ootamatused jäävad ka, kuid võimalik on treenida oma võimet nendega paremini toime tulla. Roosasid prille, naeratust kandes ja probleeme eirates on garanteeritud kiirtee läbipõlemise ja depressioonini. Samuti ei tähenda õnnele keskendumine seda, et enda heaolust lähtuvalt sõidad üle teiste. See peaks olema protsess, kus kõik osapooled lähevad võitjatena edasi.

Oma suurepärases raamatus Õnnelikkuse eelis (The Happiness Advantage) viitab Shawn Achor (Harvardi ülikooli lõpetanud ja seal õppejõuna töötanud õnne teadlane) metanalüüsile, mis hõlmas 200 uuringu ja 275 000 inimese andmeid. See analüüs püüdis välja selgitada, et mis on see tegur, mis suurendab inimeste edu kõikides valdkondades – tööelu, tervis, sotsiaalsed- ja lähisuhted, loovus ja energia. Analüüsi tulemina jõuti selleni, et võluvitsaks on heaolu või siis õnne seisund.

Väike vahemärkus, ennem kui harjutusteni jõuame. Teadlased küll soovitavad oma õnneseisundit treenida, kuid samas on üheselt jõudnud selleni, et oma õnne peab igaüks ise defineerima. Seega, kui sa seda teinud pole, siis soovitan sul võtta hetk ning panna kirja, mis sinu jaoks õnn üldse on.

Mida siis teadlased oma heaolu suurendamiseks soovitavad? Positiivne psühholoogia pakub välja, et alustagem realistlikult sellest, kus oleme, ning suurendagem oma võimekust tulevikuks. Teisisõnu trenni tuleb teha täna, et kuu aja pärast vormis olla ja suuta väljakutsetega toime tulla. Alljärgnevalt on kolm punkti, mida Shawn Acor soovitab.

1. Alusta õnnelikkusest. Kui soovid oma ellu mingit muutus luua, siis negatiivsele keskendumise asemel vaata mis selles valdkonnas juba hästi on. Näiteks kui soovid treeningutega alustada, siis mõtle sellele, mis omadused sulle enda juures meeldivad – näiteks „olen seltskondlik ja hea huumorisoonega“. Seda teades tasub valida trenn, mida saad sõpradega koos teha, et saaksid ühendada trenni tegemise oma olemasoleva seltskondliku tugevused. Selle näite varal saad kaks õnnelikkuse harjutust koos teha – veedad sõpradega aega ning oled füüsiliselt aktiivne. Oma raamatus viitab Shawn Acor teadlaste tehtud uuringute andmed, mis näitavad, et positiivselt meelestatud aju (inimene) on 31% produktiivsem, 3 korda loomingulisem, parema valulävega ning elab 95% tõenäosusega vähemalt 85 aastat vanaks. Kas kujutad ette, kui sul oleks kõigile sellele loetelule ligipääs? Oma lisanduvat võimekust võid kasutada treeninguteks, tervise, äri, suhete või mille iganes arendamiseks. Pead tegema (kõigest) väikese valiku – sead oma õnnelikkuse esikohale.

2. Muuda mõttemustreid. Mis oleks kui muudaks negatiivsed väljakutsed põnevaks? Dr Z: „Sea oma õnn esikohale, nii on suurem tõenäosus saavutada tervise eesmärk, mida soovid. Kuid õnn asub ajus, mistõttu pead oma vaimu treenima ennem kui oma keha.“ Kas tundub keeruline? Ära muretse, see kõlab keerulisemalt, kui see tegelikult on. Võtame lihtsa näite. Sa soovid suurendada oma igapäevast jooksmise aega, aga väga raske on end motiveerida isegi toast välja minema. Esmalt tuleb jooksmine endale võimalikult lihtsaks teha – näiteks, kui soovid hommikul jooksmas käia, siis paned õhtul jooksuriided nii, et neid oleks hommikul kõige mugavam ja kiirem selga panna. Shawn Acor kirjeldab oma raamatus, kuidas tema oma jooksuharjumuse kinnistamiseks suisa magas mõnda aega jooksuriierest, ainult selleks, et hommikult võimalikult väikese vaevaga end jooksuvormi saada.

Teine samm on endale jooksmise huvitavaks tegemine. Kas sa jooksmise ülikoolist oled kuulnud? See on põnevate loengute, audioraamatute ja saadete kuulamine jooksmise ajal. Mis oleks, kui saaksid jooksmise ajal teada uuest põnevast nipist, mida oma töö- või eraelus kasutada? Lisan juurde, et siinjuures ei ole oluline konkreetne lahendus, mida kasutad vaid teadlik mõttemustri muutmine. Kui sulle mõni asi ei meeldi, kuid tahad/ pead sellega tegelema, siis kuidas saaksin seda endale huvitavamaks, põnevamaks, kasulikumaks muuta. Kui oma harjumusi vaatad, siis usun, et teed rohkem ja parema meelega neid asju, millel on positiivne tunne juures; ning kõik need, mis tunduvad rasked (negatiivse tunnetusega) jätad tegemata või lükkad võimalikult kaugele. Lisan veel igaks juhuks juurde, et see ei pruugi võluväel toimida kõikide asjade puhul. Oluline on seejuures teadvustada endale seda võimalust – meil kõigil on võimalik valida kuidas me mis iganes olukorda suhtume.

Õnnelikkus ei ole uskumus, et me ei pea muutuma; see on mõistmine, et meil on see võimalus.“ Shawn Achor

3. Tunnusta ennast. Pea meeles, et ennast tuleb saavutuste eest tunnustada. Ma ei mõtle, et läheksid õhku täis ja ei mahuks teistega enam samasse ruumi vaid selline sõbralik õlale patsutus vms sobivat. Kuidas sa kiidaks mõnda sõpra, kes on laheda asjaga hakkama saanud? Ole enda sõber ja poeta vahel mõni hea sõna ka endale. Samas tuleb silmas pidada, et enda tunnustamine ei tohiks olla toiduga seotud. Kui tunnustad end iga joostud kilomeetri eest kreemikoogi või kiirtoiduga, siis võib juhtuda, et soovitud tulemused jäävadki saavutamata. Leia enda tunnustamiseks viis, mis motiveerib edasi tegutsema, kuid ei vähenda tehtud tööd. Selleks võib olla millegi mõnusa endale lubamine olgu selleks massaažis käimine, raamatu lugemine vms. Üks oluline asi veel, kui oled uue harjumusega alustanud ning juhtub, et jääb päev või kaks vahele, siis ära tee sellest suurt lugu. Anna endale andeks ja liigu uuesti harjumuse juurde. Kui hakkad endaga kurjustama, siis paned märkamatult uuele harjumusele negatiivse sildi külge, mis aga omakorda lükkab sind harjumusest pigem eemale kui kutsub lähemale.

Me teame vanasõna, et terves kehas terve vaim. Kumb on olulisem, kas terve keha või terve vaim? Kindlasti on mõlemad olulised, kuid õnnelikkuse uurijad on jõudnud järeldusele, et ilma heaoluta võid mõlemast ilma jääda. Sestap miks mitte seada vahelduseks oma vaim ning heaolu esikohale ja tegeleda nende treenimisega?

Teksti koostamiseks sain inspiratsiooni järgmistest allikatest:

Continue reading “3 sammu produktiivsuse tõstmiseks”

Parim mina

Üheks enamlevinud uusaasta lubaduseks on trenni tegemine – teen hoolsamalt trenni, hoolitsen enda eest rohkem jne. Kooliajast mälestan Juhan Liivi (vist oli Liivi) jutustust, milles kaks meest tulid üle kevadise Peipsi ning läbivajumise hirmus lubasid vagadeks ja korralikeks hakata. Aga kui „Jaan, kurat, jalad põhjas“, kadus hirm ning sellega koos ka valdav osa antud lubadustest. Kuidas kõik see on aga positiivse psühholoogiaga seotud?

Positiivne psühholoogia aitab inimestel oma eesmärkide poole liikuda, liikumiseks aga on vaja julgust ning vahel ka tasakaalu. Ning selleks, et üldse liikuma saada, on vaja head segu julgusest, pealehakkamisest ning optimismist. Viimane neist on märksõna, mis samuti positiivses psühholoogiat iseloomustab. Sonya Ljybomorski kirjeldab oma raamatus „Kuidas olla õnnelik?“ ühe optimismi arendamise harjutusena „parima mina päeviku“ pidamist.

Continue reading “Parim mina”

Anna andeks

Me kõik oleme kuulnud nalja, kuidas eestlase kõige parem söök peaks just kui olema teine eestlane. Samas öeldakse ka, et maitse üle ei kakelda. Kui huumor kõrvale jätta, siis on seal taga hoopis tõsisem teema, millele tasub tähelepanu pöörata. Selleks on andestamine ja mineviku lahti laskmine.

Kindlasti tead ja oled kursis sellega, et lisaks meie teadlikule mõtlemisele on kõigil ka alateadvus, mis meie kontrollile ei allu. Alateadvusega seondub mul pilt ühest suurest pimedast ruumist või siis sügavast kotist. Noortel on see ruum tühi ning sinna on lihtne ebameeldivaid asju peitu lükata. Kuid iga ruum, kuhu asju sisse topitakse, saab üks kord täis. Eriti siis, kui seal vahel suurpuhastust ei teha.

Continue reading “Anna andeks”

Inimeste rõõmustaja

Tere, mina olen Kadri ja ma olen inimeste-rõõmustaja. Mulle meeldib teisi aidata ning olen valmis pingutama selle nimel, et teistel naeratus näole tuua. Vahel olen peale seda küll väsinud ning mõni kord tunnen, et ei taha või ei jõua aidata, kuid välja seda ei ütle. Ikka leian mõne põhjuse miks oleks hea teiste nimel pingutada ja ennast ohverdada.

Allikas: pixabay.com

Arvasin, et olen ainuke selline, et see on minu oma kiiks, millega leppima pean. Siis aga sattus mulle kätte Harriet Brakeri raamat Disease to please, seal oli kasutusel mõiste people-pleaser, mille eestikeelne vaste võiks olla inimeste-rõõmustaja. Raamatut lugedes oli palju äratundmist, sain aru, et minagi olen inimeste-rõõmustaja. Õnneks küll mitte veel väga äärmuslik juhtum, kuid nii mõnedki toodud näited olid väga tuttavad.

Continue reading “Inimeste rõõmustaja”

Klaas on pool täis või pool tühi?

Me kõik teame klassikalist ülesannet, kus inimese ees on kaas veega ning ta peab kirjeldama kas see on pool täis või pool tühi. Tavapäraselt loetakse, et vastus on inimese optimismi või pessimismi näitaja. Eeldatakse, et pool täis oleva klaasiga inimesed on positiivsemad ning pool tühja klaasiga inimesed justkui negatiivsemad. Tõsi väga üldistades võib öelda, et oma olemuselt jaguvad inimesed positiivseteks ja negatiivseteks – ühed, kes tahavad ja oskavad elus rõõmu toovaid asju märgata; ning need, kes märkavad pigem nurinaid põhjustavaid asju. Valdavalt arvatakse, et tegemist on  n.ö looduse poolt kaasa antud seisundiga, mille osas inimesel endal puudub mõjuvõim.

Mis aga juhtuks kui vaataks klaasi ilma sellele hinnangut andmata? Sellisel juhul on see lihtsalt klaas veega. Inimene ilma talle positiivsuse või negatiivsuse silti külge panemata on lihtsalt inimene. Nii on ka kõikide teiste asjadega, neile tekib tähendus ja omadus alles sildi külge panemisega. Midagi on uus, kui me nimetame selle uueks ja vanaks saab asi siis, kui me paneme sellele külge väärtuse „vana“.

Continue reading “Klaas on pool täis või pool tühi?”

Mõtteviisi võimalused

Inimesed kasutavad oma igapäevaelu lihtsustamiseks erinevaid mõtteviise ja stereotüüpe. Midagi või kedagi uut kohates paneme neile kiiresti mõne tuttavliku sildi külge, sest võõrad asjad ajavad meid segadusse ning nõuavad liigset tähelepanu. Sellist samasugust kategoriseerimist kasutame ka iseendi peal. Meil on enamasti väga kindel nägemus sellest millised me oleme. On rida füüsilisi omadusi, millele me vastame, aga lisaks on psühholoogilised näitajad, millistena me ennast näeme või näha soovime. See aitab meil teistega suhelda ning olukordadega suhestuda, aga ka valikuid teha – kas mingi teema on „minulik“ ja võiks huvi pakkuda või mitte.

Carol Dweck Ph.D kirjutab oma raamatus Mindset ehk Mõtteviis ühest sellisest, aga samas kõikehõlmavast enda nägemise viisist. Raamatus on inimesed jagatud kaheks, ühed on need, kellel on fikseeritud mõtteviis, ning teised, kellel on kasvule suunatud mõtteviis. Läbi kogu raamatu toob Dweck näiteid erinevatest valdkondadest ja sellest kuidas kahe mõtteviisiga inimesed sarnastes situatsioonides toime tulevad.

mõtteviis
Millise mõtteviisiga oled Sina?
Continue reading “Mõtteviisi võimalused”