Klaas on pool täis või pool tühi?

Me kõik teame klassikalist ülesannet, kus inimese ees on kaas veega ning ta peab kirjeldama kas see on pool täis või pool tühi. Tavapäraselt loetakse, et vastus on inimese optimismi või pessimismi näitaja. Eeldatakse, et pool täis oleva klaasiga inimesed on positiivsemad ning pool tühja klaasiga inimesed justkui negatiivsemad. Tõsi väga üldistades võib öelda, et oma olemuselt jaguvad inimesed positiivseteks ja negatiivseteks – ühed, kes tahavad ja oskavad elus rõõmu toovaid asju märgata; ning need, kes märkavad pigem nurinaid põhjustavaid asju. Valdavalt arvatakse, et tegemist on  n.ö looduse poolt kaasa antud seisundiga, mille osas inimesel endal puudub mõjuvõim.

Mis aga juhtuks kui vaataks klaasi ilma sellele hinnangut andmata? Sellisel juhul on see lihtsalt klaas veega. Inimene ilma talle positiivsuse või negatiivsuse silti külge panemata on lihtsalt inimene. Nii on ka kõikide teiste asjadega, neile tekib tähendus ja omadus alles sildi külge panemisega. Midagi on uus, kui me nimetame selle uueks ja vanaks saab asi siis, kui me paneme sellele külge väärtuse „vana“.

Usun, et oled kogenud kuidas kaks samas situatsioonis olevat inimest tajuvad sündmust täiesti erinevalt. Ilmestamiseks võtame pisut suurema elumuudatuse, näiteks töö kaotamise. Töö on meie igapäevaelus niivõrd oluline osa, et töö kaotamine mõjub paljudele ehmatavalt. Paar aastat tagasi mind koondati, toimus struktuurimuudatus ning minu ametikohta ei olnud lihtsalt enam vaja. Oma töökoormust vaadates, oli see midagi, mida võis aimata, kuid see ei tähendanud, et teade ei oleks mulle šokeerivalt mõjunud. Olles esimesest ehmatusest üle saanud, mõistsin, et mul on kaks valikut – kas keskendun negatiivsele ja kirun otsuse tegijaid; või võtan seda kui võimalust ja väljakutset midagi uut teha, proovida. Mängisin mõlemad stsenaariumid peas läbi ja jõudsin võrdlemisi kiiresti otsusele, et esimese lahendusega ei jõua kaugele. Seega valisin teise tee – vaadata olukorda läbi võimaluse. Läksin sammu veel kaugemale ning kui pidin koondamisest lähedastele rääkima, kasutasin teadlikult sõnastust: „tööandja andis mulle võimaluse oma unistusi teostada“. Kuidas tundub, kas kõlab leebemalt kui teade „mind koondati“? Minuga koos said sama sisuga teate veel mõned inimesed. Kõik neist ei suutnud olukorda enda kasuks pöörata. Aasta hiljem, kui ühe „kaaskannatajaga“ suhtlema juhtusin, kõlas tema jutust jätkuvalt pettumus ja kibestus. Ta oli seda ühte seika jätkuvalt endaga kaasas kandnud ning tegi ise oma elu seeläbi raskemaks.

Eelnev on üks näide paljudest olukordadest, kus inimesed samale situatsioonile erinevalt reageerivad. Võib ju öelda, et üks on optimist ja teine pessimist, aga kui lähemalt vaadata, siis ainus nende käitumise erinevus on selles, mis väärtuse nad sellele sündmusele annavad. Olukorrad, sündmused, asjad ise ei ole mingi väärtusega, inimene annab neile väärtuse. Inimene on see, kes vaatab klaasi ja ütleb, kas see on tema arvates pool täis või pool tühi. Kui olukord ise on ilma väärtuseta, siis kas meil on võimalik endal valida millise hinnangu me sellele anname? Jah on küll! Ehk kõige ilmekamalt näitab seda juhtumid, kus alguses negatiivsena tunduv sündmus võib hiljem positiivse pöörde võtta. Bussist maha jäämine viib kokku vana hea tuttavaga; hommikune ummik annab võimaluse päevakava täpsemalt läbi mõelda ja seeläbi tööl efektiivsem olla vms.

Inimene ise paneb igale olukorrale hinnangu ning sellest teadlik olles on võimalik seda ka suunata. Meie ise valime, kas klaas on pool täis või pool tühi. See ei tähenda, et mõni situatsioon ei võiks meid alguses rivist välja viia või tuska tekitada. Esmasest reaktsioonist olulisem on see, kas jääme sellesse kinni või liigume edasi ja püüame olukorda eemalt hinnata. Veel parem, kui suudame selles midagi positiivset näha. Tõsi, on inimesi, kellel selline positiivsete külgede leidmine võib (näiliselt) tulla kergemalt, kuid see on kõigile võimetekohane ülesanne, kui nad vähegi soovivad seda teha.

Kuidas olukordadele reageerimist suunata? Minule meeldib selliseid enese arendamisi teha kõige rohkem läbi iseendale esitatud väljakutsete. Esita endale väljakutse. Kui satud situatsiooni, millele negatiivse väärtuse annad, püüa seda hetke tabada, teadvusta seda ning püüa leida selles midagi positiivset. Jah, ma tean, et see ei pruugi alati lihtne olla ning vahel võib minna päevi, nädalaid, kuid või raskematel juhtudel isegi aastaid, et mõne olukorra positiivne mõju üles leida. Kuid see on siiski võimalik. Seepärast soovitan alustada väikestest, lihtsamatest olukordadest – õhtul poes järjekorda sattudes püüa leida, miks see hea võiks olla – saad toidu nimekirja või retsepti läbi mõelda; saad lapse või kaaslasega juttu ajada; saad töö mõtetelt kodu mõtetele ümber lülituda vms. Olukorrale hinnangu andmine on Sinu valik. Oluline on, et Sa teadvustaks endale valiku olemasolu. Seda isegi olukordades, kus keegi teine situatsioonile ennem Sind on hinnangu andnud.

Sinu ees on klaas ja selles on vesi. Sina ise valid mis väärtuse Sa annad ning kas klaas on Sinu jaoks pool täis või pool tühi. See on Sinu valik ning Sina saad ise oma valikuid muuta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga