Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna.

Usun, et see lause on enamikele eestlastele vägagi tuttav. See on „Viimse reliikvia“ filmist, stseen milles Gabriel vastab Agnese küsimusele, et kes mees on. See on mõttetera milleni ma ikka ja jälle tagasi jõuan. Kui mõtlen tagasi sellele, milline ma olin 5-10-15-20 aastat tagasi, tajun arengut ja muutust. On valusaid mälestusi ja rõõmsaid õnnestumisi, kõik need on osa minust, luues pinnast järgmistele muutustele. Lugesin kunagi üht uuringut, kus võrreldi inimesi, kes olid trauma (õnnetus, lähedase kaotus vms) üle elanud ning neid, kelle elu paistis rahulik. Uurijaid huvitas kas mõne aasta perspektiivis on inimeses toimunud muutus erinev või mitte. Leiti, et …

Continue Reading

3 sammu produktiivsuse tõstmiseks

Kolm lihtsat harjutust kuidas tõsta oma produktiivsust (u. 6 minuti lugemine)   Produktiivsus on tänapäeval järjest olulisemaks võtmesõnaks muutumas. Poliitikud ja majandusteadlased räägivad, et arengu elavdamiseks peame tõstma oma produktiivsust. Tööandjad räägivad, et kasv sõltub produktiivsusest. Viimase kümnendi või isegi pikemalt populaarsed olnud ajajuhtimise koolituste peamine eesmärk on suurendada inimeste produktiivsust.   Võib juhtuda, et oled ajajuhtimise koolitusel käinud ning selle oma igapäevaellu rakendanud. Hoolitsed oma tervise eest, et füüsiliselt ülesannetega parimal viisil toime tulla. Seega tundub, et peaks kõik justkui korras olema. Aga kas sa oma õnne/ heaoluga oled ka tegelenud? Kas tegeled teadlikult sellega, et tähele panna millised …

Continue Reading

Parim mina

Üheks enamlevinud uusaasta lubaduseks on trenni tegemine – teen hoolsamalt trenni, hoolitsen enda eest rohkem jne. Kooliajast mälestan Juhan Liivi (vist oli Liivi) jutustust, milles kaks meest tulid üle kevadise Peipsi ning läbivajumise hirmus lubasid vagadeks ja korralikeks hakata. Aga kui „Jaan, kurat, jalad põhjas“, kadus hirm ning sellega koos ka valdav osa antud lubadustest. Kuidas kõik see on aga positiivse psühholoogiaga seotud? Positiivne psühholoogia aitab inimestel oma eesmärkide poole liikuda, liikumiseks aga on vaja julgust ning vahel ka tasakaalu. Ning selleks, et üldse liikuma saada, on vaja head segu julgusest, pealehakkamisest ning optimismist. Viimane neist on märksõna, mis samuti …

Continue Reading

Anna andeks

Me kõik oleme kuulnud nalja, kuidas eestlase kõige parem söök peaks just kui olema teine eestlane. Samas öeldakse ka, et maitse üle ei kakelda. Kui huumor kõrvale jätta, siis on seal taga hoopis tõsisem teema, millele tasub tähelepanu pöörata. Selleks on andestamine ja mineviku lahti laskmine. Kindlasti tead ja oled kursis sellega, et lisaks meie teadlikule mõtlemisele on kõigil ka alateadvus, mis meie kontrollile ei allu. Alateadvusega seondub mul pilt ühest suurest pimedast ruumist või siis sügavast kotist. Noortel on see ruum tühi ning sinna on lihtne ebameeldivaid asju peitu lükata. Kuid iga ruum, kuhu asju sisse topitakse, saab üks …

Continue Reading

Inimeste rõõmustaja

Tere, mina olen Kadri ja ma olen inimeste-rõõmustaja. Mulle meeldib teisi aidata ning olen valmis pingutama selle nimel, et teistel naeratus näole tuua. Vahel olen peale seda küll väsinud ning mõni kord tunnen, et ei taha või ei jõua aidata, kuid välja seda ei ütle. Ikka leian mõne põhjuse miks oleks hea teiste nimel pingutada ja ennast ohverdada. Arvasin, et olen ainuke selline, et see on minu oma kiiks, millega leppima pean. Siis aga sattus mulle kätte Harriet Brakeri raamat Disease to please, seal oli kasutusel mõiste people-pleaser, mille eestikeelne vaste võiks olla inimeste-rõõmustaja. Raamatut lugedes oli palju äratundmist, sain …

Continue Reading

Klaas on pool täis või pool tühi?

Me kõik teame klassikalist ülesannet, kus inimese ees on kaas veega ning ta peab kirjeldama kas see on pool täis või pool tühi. Tavapäraselt loetakse, et vastus on inimese optimismi või pessimismi näitaja. Eeldatakse, et pool täis oleva klaasiga inimesed on positiivsemad ning pool tühja klaasiga inimesed justkui negatiivsemad. Tõsi väga üldistades võib öelda, et oma olemuselt jaguvad inimesed positiivseteks ja negatiivseteks – ühed, kes tahavad ja oskavad elus rõõmu toovaid asju märgata; ning need, kes märkavad pigem nurinaid põhjustavaid asju. Valdavalt arvatakse, et tegemist on  n.ö looduse poolt kaasa antud seisundiga, mille osas inimesel endal puudub mõjuvõim. Mis aga …

Continue Reading

Mõtteviisi võimalused

Inimesed kasutavad oma igapäevaelu lihtsustamiseks erinevaid mõtteviise ja stereotüüpe. Midagi või kedagi uut kohates paneme neile kiiresti mõne tuttavliku sildi külge, sest võõrad asjad ajavad meid segadusse ning nõuavad liigset tähelepanu. Sellist samasugust kategoriseerimist kasutame ka iseendi peal. Meil on enamasti väga kindel nägemus sellest millised me oleme. On rida füüsilisi omadusi, millele me vastame, aga lisaks on psühholoogilised näitajad, millistena me ennast näeme või näha soovime. See aitab meil teistega suhelda ning olukordadega suhestuda, aga ka valikuid teha – kas mingi teema on „minulik“ ja võiks huvi pakkuda või mitte. Carol Dweck Ph.D kirjutab oma raamatus Mindset ehk Mõtteviis …

Continue Reading